Uudised

Naiste tugikeskuste teenus vajab põhjalikku ümberkorraldust

Läinud aasta oktoobrikuus võttis Riigikogu vastu ohvriabi seaduse muudatuse, millega naiste tugikeskuse teenus sai osaks riigi poolt tagatud ohvriabiteenuste paketist.

Eelmise aasta viimastel kuudel kinnitasid nii Riigikogu liikmed kui sotsiaalministeeriumi ametnikud avalikkusele, et riigi rahastus naiste tugikeskustele on ka selleks aastaks kasvanud ja raha kvaliteetse tugikeskuse teenuste tagamiseks üle Eesti on täiesti piisavalt.

http://etv.err.ee/v/eesti/d10c0bd7-44f6-49b7-afd3-cc1acdc97193/naiste-varjupaikade-sonul-saavad-tugikeskused-tuleval-aastal-senisest-vahem-raha

http://uudised.err.ee/v/eesti/986b3015-391a-44a7-b064-02049cfa5156/kaheksa-naiste-tugikeskust-voib-rahapuudusel-tegevuse-lopetada

http://reporter.postimees.ee/3954769/kas-segadused-naiste-tugikeskuste-rahastamises-panevad-ohvriabile-punkti

Minister Ossionovski seisukoht oli, et tugikeskused on seni teenuseid osutanud rohkem, kui ohvriabi seadus seda nõuab http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/802105?autostart=true

Nüüd siis tulevad sotsiaalministeeriumist päevavalgele numbrid, mis näitavad rahastuse vähenemist isegi suuremal määral kui Eesti Naiste Varjupaikade Liidu poolt seni esitatud andmed.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafik-toetus-naiste-tugikeskustele-on-aasta-aastalt-kasvanud-kuid-eelmise-aastaga-vorreldes-tunduvalt-vahenenud?id=77402956

Ka minister Ossinovski  on hakanud rääkima lisaraha vajadusest http://uudised.err.ee/v/eesti/2032e0d8-5241-49f5-9111-d1ebc2193030/perevagivalla-all-kannatajate-aitamist-parsib-rahapuudus

Kuid probleem pole ju ainult rahanappuses.

Ohvriabi seaduse toel ellu kutsutud riigihangete süsteem, kus võidavad odavpakkujad, ei suuda tagada vägivalla ohvritele vajalikus mahus kõrge kvaliteediga abi ühtlaselt üle Eesti ka siis, kui sotsiaalministeerium selle süsteemi lappimiseks nüüd lõpuks paarsada tuhat eurot lisaraha leiab.

Vaja on naiste ja laste abistamine viia stabiilsele ja tänase riikliku ohvriabi üldise süsteemiga ühtsele  alusele, värvates igasse maakonda töölepinguga tööle lisaks riikliku ohvriabi töötajale naistevastase vägivalla ohvritele teenuseid osutava(d) spetsialisti(d). Samuti värvata tööle juristid ja psühholoogid või psühhoterapeudid, kes osutavad abi mitmes maakonnas ja on naistevastase vägivalla ohvrite abistamisele spetsialiseerunud  asjatundjad, kes on läbinud põhjaliku koolituse.

Lisaraha on mõtet panustada ainult jätkusuutlikku ja üle Eesti ühtlaselt kvaliteetset teenust tagavasse abisüsteemi.

 

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

 

1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem,millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Rohkem infot elatisabi kohta saab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt .

 

Järvamaa Naiste Tugikeskus ei osuta 1.jaanuarist 2017 majutusteenust ning juriidilist ja psühholoogilist nõustamist

Kurbusega anname teada, et alates 1.jaanuarist ei paku me Järvamaal enam naistevastase vägivalla ohvritele majutusteenust ning juriidilist ja psühholoogilist nõustamist. Järvamaal hakkab teenust osutama riigihankes võitnud teenuse pakkuja, kelleks on Eluliin. Kõikide maakondade uute teenustepakkujate kontaktid on väljas Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Me täname kõiki koostööpartnereid, kellega koos oleme saanud aidata vägivallaohvritel koos lastega turvalisemasse ellu astuda. Oleme saanud oma 3 tegevusaasta jooksul erinevate teenustega abistada pea 200 naist lisaks lapsed. MTÜ-na tegutseme edasi ja hoiame sellel teemal maakonnas silma peal.

Soovime vägivallavaba uut 2017 aastat.

 

Pressiteade 28.12.2016

Riik hoiab naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist. Eesti Naiste Varjupaikade Liit nõuab Sotsiaalministeeriumilt vastuseid.

Oma tegevuse peavad lõpetama Järva, Lääne ja Hiiu, Rapla, Viljandi, Lääne-Viru ja Võru maakondades tegutsevad naiste tugikeskused. Lisaks suleb uksed ka Tallinnas asuv selle aasta alguses avatud tugikeskus.
„Oleme kurvad ja segaduses. Me ei tea, kuidas edaspidi usaldada riiki, keda esindavate ametnike ja poliitikute sõnad ja teod pidevalt lahknevad. Esitasime tervise- ja tööminister Ossinovskile  tema juhitava sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta kirjalikud küsimused ja ootame ka tema allkirjastatud vastuseid,“ räägib Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso.

Nende tugikeskuste töötajad, keda riik uuest aastast enam ei toeta, jätkavad esialgu siiski vabatahtlikku tööd ja pakuvad  esmast ja juhtumipõhist nõustamist vähemalt neile klientidele, kelle juhtumid on praegu pooleli.  „Vägivallast väljapääsu otsivate naiste kohtuasjade ajamine ja psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia paraku katkevad,“ on Virumaa Naiste Tugikeskuse jurist Merle Albrant mures.

Tänu avalikule tähelepanule oli Sotsiaalkindlustusamet kogu teenuse osutamise jätkamiseks vajaliku rahastuse valmis leidma Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskustele, nii et neil on võimalik senises kvaliteedis tööd jätkata. Ülejäänud väiksemates maakondades naisi ja lapsi abistanud iseseisvad tugikeskused aga peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama.
Eirates ohvriabi seaduses  tugikeskuse töötajatele kehtestatud naistevastase vägivalla alase koolituse läbimise nõudeid, on Sotsiaalkindlustusamet leidnud uued soodsa hinnaga naiste varjupaiga teenuse osutajad kõigisse esimeses hankevoorus katmata jäänud maakondadesse.

Seega päris öömaja ja esmase nõustamiseta mitte ükski abi otsiv vägivalda kogenud naine uuest aastast ei jää.
Teine lugu on kogu muu abiga, mida iga naiste tugikeskus igas maakonnas ohvriabi seaduse kohaselt peaks osutada suutma. „Aeg näitab, kuidas uued teenuseosutajad oma rolli alarahastuse tingimustes täita suudavad,“ on ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann pigem pessimistlik.

„Kümne aasta jooksul sotsiaalministeeriumi toetusel ja Norra riigi abiga üles ehitatud naiste tugikeskuste süsteem, mis tagas ühtse sisu ja kvaliteediga teenused abivajajatele kõigis maakondades, on hävitatud,“ ütleb Eha Reitelmann. Seda asendava uue riikliku teenuse sisu ja vormi osas puudub igasugune selgus, kuna seaduse tekst ja riigiametnike väljaütlemised erinevatel aegadel ja erinevates auditooriumites on olnud üksteisele risti vastukäivad.

Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamisse kaasas ministeerium tugikeskused alles viimasel minutil, kui eelnõu oli juba Riigikogus ja sotsiaalkomisjon selleks survet avaldas. Ehkki ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, endine võrdsuspoliitikate osakonna juhataja ja praegune minister Ossinovski nõunik Katri Eespere ning osakonna nõunik Kristiina Luht on senised naiste tugikeskuse teenused üles ehitanud organisatsioonide sisulisi seisukohti ohvriabi seaduse muutmise protsessis järjepidevalt tõrjunud, tulid eelmisel nädalal meedia vahendusel kuuldud mitmed väljaütlemised Eesti Naiste Varjupaikade Liidule täieliku üllatusena.

„Näiteks ei saa me aru, kas ministeerium tõesti eeldab, et tugikeskused peaksid riiklikku teenust osutades eirama tööseadusandlust. Seetõttu esitasimegi ministrile rea küsimusi,” ütles  Merle Albrant.

 

Pressiteade 21.12.2016

Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed

Pärast esimese hanke luhtumist 8 piirkonnas välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis Sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.

Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused otsustasid täna mitte esitada pakkumist Sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.

Võrreldes viimastel aastatel sotsiaalministeeriumilt saadud toetusega väheneb väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Uue hanke tingimustes on Sotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust.

“Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid  oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel  antud tingimustes muud võimalust ei näe,” ütles ENVL juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.

„Me ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kompleksset abi,” ütles ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann. „Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastabvägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähenemist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata,” lisas ta.

„Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,”  kommenteeris ENVL juhatuse liige Merle Albrant.

Lisaks  nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust –  tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab Sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud  võrdsete partnerite positsioonil.

Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas Sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja  ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega.Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele.
Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus Sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit. Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis juba septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele.
Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi Riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitse ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud. Sotsiaalministeerium on probleeme järjekindlalt eitanud, väites, et raha on teenustele hoopis juurde tulnud.

 

27.11.2016 Üle-Eestiline naiste tugikeskuse teenus võib kaotada senise sisu
2017. aasta riigieelarvesse on Sotsiaalministeerium naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks sotsiaalkindlustusametile planeerinud üle 100 000 euro vähem kui tugikeskused sel aastal tegelikult ministeeriumilt erinevatest allikatest saanud on

Välja kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet summa maakondade vahel jaotanud vastavalt elanike arvule, nii et see ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes. Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest.

Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam väljastpoolt vajaliku ettevalmistusega psühholooge ja juriste palgata ja igasse tugikeskusesse saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku. Või siis tuleb seniste töötajate palku alandada poole võrra ja töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades siiski ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks ka vabatahtlike abi.

Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde.

Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne teenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda. (numbriline tabel saadaval ENVL kodulehel).

Sotsiaalkindlustusameti hange tuleks peatada ja riigieelarves näha ette lisaraha väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskuste toetamiseks, et igas maakonnas säiliks vägivalda kogenud naistel ja nende lastel võimalus saada kohapeal kvaliteetset abi.

Allikas: Eesti Naiste Varjupaikade Liit

25.11.2016 Eesti Naiste Varjupaikade Liit pälvis ENÜ Valge Lindi auhinna
25. novembril Toompeal Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil „Räägime naiste õigustest” tunnustas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kümne aasta tööd vägivalda kogenud naistele ja lastele kvaliteetse tugikeskuse teenuse ülesehitamisel, et asjatundlik ja vajadustele vastav abi oleks kättesaadav igas Eestimaa nurgas.

„Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tegevus ühtse naiste tugikeskuste süsteemi ülesehitamisel on suurepärane näide, kuidas kodanikualgatus ja koostöötahe suudavad luua muutusi. Naiste tugikeskuse teenus on kodanikualgatuse korras välja arendatud vastavalt vägivalda kogenud naiste ja laste spetsiifilistele vajadustele, millele riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad universaalteenused ei suuda vastata,” ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Harda Roosna.

„Eesti kõrgkoolides on hakatud naistevastase vägivalla teemalisi valikkursusi pakkuma alles paaril viimasel aastal, ühelgi erialal ei ole nende läbimine aga tänaseni kohustuslik. Selleks, et osutada vägivalda kogenud naistele kvaliteetset abi ja vältida naiste taasohvristamist, on vaja põhjalikke teadmisi naistevastase vägivalla olemusest. Seetõttu on Eesti Naiste Varjupaikade Liit läbi aastate korraldanud tugikeskuste töötajatele ja vabatahtlikele kokku üle 1000 tunni naistevastase vägivalla teemalisi baas- ja täiendkoolitusi. Koolitusprogrammid tuginevad rahvusvahelistele soovitustele, uuringutele ning kodu- ja välismaiste ekspertide praktilistele kogemustele. Koolitatud on ka tugikeskuste maakondlike koostöövõrgustiku liikmeid, et tagada erinevate valdkondade spetsialistide ühtne arusaam naistevastasest vägivallast.
Eesti Naiste varjupaikade Liidu järjekindla töö tulemusel on Eestis tekkinud arvestatav hulk spetsialiste, kes mõistavad naistevastase vägivalla olemust ning oskavad vägivalda kogenud naisi ja lapsi tulemuslikult abistada,” jätkas ENÜ eesistuja.

“On ülioluline, et ühtlaselt kõrge kvaliteediga abi oleks vägivallaohvritest naistele kättesaadav igas maakonnas, mitte ainult suuremates keskustes. See võib sõna otseses mõttes olla eluküsimus,” tõdes ta.

Allikas: Eesti Naiste Varjupaikade Liidu koduleht

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tuleb külla

Täna, 21. september, külastab sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna Järvamaa Naiste Tugikeskust, et rääkida naistevastase vägivalla ohvrite abistamisvõimalustest Järvamaal ja Raplamaal.

http://jarvateataja.postimees.ee/3843185/sotsiaalkaitseminister-tuleb-maakonda-visiidile

 

1. veebruarist on Tallinnas, Hiiumaal ja Raplas avatud uued naiste tugikeskused

Alates 2016. aasta 1. veebruarist pakutakse vägivalda kogenud naistele abi kolmes uues tugikeskuses

Tallinnas Lasnamäel avatud Tallinna Naiste Tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil  või kirjutades meiliaadressil  tallinnanaistetugi@gmail.com . Tugikeskuse tööd korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit.

Raplamaal avatud uue naiste tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil
või kirjutades meiliaadressil raplanaistekeskus@gmail.com .

Hiiumaal tegutseva uue naiste tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil   või kirjutades meiliaadressil hiiumaanaistetugi@gmail.com . Tugikeskuse tööd korraldab Läänemaa Naiste Tugikeskus.

Kõigis naiste tugikeskustes pakutakse vägivalda kogenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele esmast ja juhtumipõhist nõustamist, vajadusel ajutist majutust ning vajaduse korral ka psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat ja õigusabi.

(http://www.naisteliin.ee/index.php?id=5&uid=47)

 

Naiste tugikeskuseid toetatakse tänavu 500 000 euroga

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kirjutab täna alla dokumendile, millega sel aastal toetatakse perevägivalla ohvriks langenud naistele ja nende lastele mõeldud tugikeskusi 500 000 euroga. Lisaks toetatakse tugikeskusi nii Norra programmi vahenditest kui ka riigikogu fraktsioonide poolt.

„2016. aastaks oleme jõudnud selleni, kus kogu Eesti on ühtlaselt kaetud naiste tugikeskustega, kes abistavad vägivallaohvritest naisi ja lapsi,“ tõdes sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Oluline on just see, et mitte ükski abivajaja ei jääks abist ilma ja kõigile vägivallaohvritest naistele ja nende lastele tagatakse see kvaliteetselt ja professionaalselt,“ lisas minister. Tugikeskused võtavad abivajajaid vastu ööpäevaringselt.

Tugikeskuste nõustamisteenust rahastatakse märtsi lõpuni 54 000 euroga Norra programmist ning alates aprillist jätkatakse toetamist täiendavalt 150 000 euroga. Riigikogu fraktsioonide määratud toetust saavad lisaks Eesti Naiste Varjupaikade Liit (50 000 eurot), Valga tugikeskus (5000 eurot) ja Pärnu tugikeskus (5200 eurot).

Kui eelmistel aastatel taotlesid kõik tugikeskused toetust eraldi, siis sel aastal esitas Eesti Naiste Varjupaikade Liit ühistaotluse kümne keskuse eest. „Meil on nüüd kindlus, et sel aastal saavad üle Eesti naised ja lapsed abi ning teenus laieneb ja katab ka saared,“ sõnas Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann. „Ka liidu töökorralduse jaoks astume sel aastal olulise sammu edasi – oleme töötanud selle nimel, et teenus oleks ühtlaselt kõrge kvaliteediga igas Eesti maakonnas ning sel aastal esitatud ühistaotlus aitab seda eesmärki saavutada.“

13.01.2016

(https://www.sm.ee/et/uudised/naiste-tugikeskuseid-toetatakse-tanavu-500-000-euroga)